Kaalupäeviku lisa

KAALUTARKUSED JA TERVISENÕUANDED

Professor%20Dog

Selleks, et jätta kaalupäeviku “võitlusplats” puhtalt päeviku päralt, teen siia lisalehe, kuhu paigutan nupuvõtted, targad nõuanded, artiklid jms. materjali, mis minu võitlusele teoreetiliselt kaasa aitab või on lihtsalt kasulik teada. Kuna internet on paksult täis igasugust tervisealast infojuttu, on valik selline, mida ise enda peal kasutan või 100% sellega nõus olen. Kõige paremaks vormisaavutamise “teooriaks” pean endiselt vana head teada-tuntud tõde: söö vähem, liigu rohkem.

Tõhus kaalukaotus

Loodus on sättinud nii, et liiga kiire ja suure kaalukaotuse tulemusena hakkab organism edaspidi energiat säästma. Enamik proovijaid kaalub pärast mitmeid dieete endisest veelgi rohkem.

Kõige mõjusamaks kaalukaotuseks peetakse 0,5–1,0 kg nädalas. Seega 2–4 kg ühe kuu jooksul. Igasugune kehakaalu languse ülemäärane forsseerimine viib varem või hiljem ebasoovitavate kõrvalmõjudeni.

Autor: Marju Past, endokrinoloog (Eesti Ekspress 28.11.2008)


Marek Kalmus: “Süüa võib igal ajal, aga õigesti!”

«Kui õhtul mitte süüa, hakkab organismi õige taastumine ju alles pärast hommikusööki. 12 tundi vahet! Vahepeal on aga inimene toitunud iseendast,» ütleb kulturist Marek Kalmus.

“Vana, nõukogudeaegne soovitus õhtuti mitte süüa on täiesti väär. Piltlikult on see enesesöömine ja seda järgides teevad inimesed tervisele tõelise karuteene,” ütleb kulturist ja jõusaalitreener Marek Kalmus.

“Soovitus pärast kella 19 õhtul mitte süüa on täiesti ebatervislik, eriti neile, kes tööpäeva järel veel trenni lähevad,” avaldab Marek Kalmus arvamust.

Eriti hull olevat väga levinud nõuanne pärast kella 18 enam mitte süüa. Inimesed, ehkki tunnevad, et kõht on tühi ja enesetunne vilets, loobuvad õhtueinest – nad arvavad, et nii ongi õige. “Tegelikult teevad nad oma tervisele tõelise karuteene!” ütleb Kalmus. “Tuleb õppida õigesti ehk tasakaalustatult toituma.”

Mis juhtub ainevahetusega, kui tõesti järgida soovitust õhtuti mitte süüa?

Kalmus, kes portaalis www.fitness.ee koos teiste “veebitreenerite” Ott Kiivikase, Marek Morozovi ja Argo Aderiga annab iga päev nõu sääraste probleemidega inimestele, koostades neile treeningu- ja toitumiskavu, ütleb isiklikust kogemusest: “Kes on niimoodi kaalust alla võtnud, on hiljem väga raske uuesti reele aidata. Ja kulub väga kaua aega – seda enam, kui pärast esimest sel moel kaalulangust ollakse olukorras, kus kaal hakkab peagi tagasi tulema.”

Allikas: fitness.ee

Söö õhtul õigesti.

 
 

Harva ülesöömise tähtsusest

On väga hästi tõestatud, et keharasva kaotamiseks peate te teatud aja vältel oma igapäevast kaloraazhi vähendama nii, et see on alla teie kaalu säilitamiseks vajaliku taseme. Alguses te kaotate kaalu, seejärel protsess aeglustub ja siis jõuate te platoole, kus tundub, et teil kaal enam ei lange. Kui te vähendate söödavat kalorite kogust nüüd veelgi, hakkate te lisaks rasvale kaotama ka lihasmassi ebapiisava kalorihulga tõttu. Ja see ei ole hea, sest see aeglustab teie ainevahetuse kiirust ning muudab rasva kaotamise veelgi raskemaks. Kui te piirate kaloraazhi teatud aja vältel, hakkab teie keha lisaks kõigele arvama, et te nälgite ning reageerib protsessile ainevahetuskiiruse aeglustamisega ja isu suurendamisega. Uurijad on arvamusel, et põhjuseks, miks teie keha niimoodi reageerib, on seos teie kehas oleva hormooni – leptiini – tasemega. Leptiini tähtsus heas vormis olemisele on veel üks põhjus, miks süsivesikuid ei tasu menüüst kõrvaldada, sest harva toimuv organismi ülesöötmine suudab teie leptiinitaset uuesti vajalikule tasemele tõsta.

Kui te olete piiratud kaloraazhiga menüül, hakkab leptiini tase teie organismis alanema. Kui leptiini tase organismis väheneb, vähendab see tohutult ainevahetuse kiirust rahuoleku seisundis (ingliskeelne lühend “RMR”), vallandab kortisooni (kataboolne hormoon, mis kutsub esile lihaskoe kahanemist ja raskendab rasva kaotamist) suurenenud tootmise ning suurendab ka teie isu, mis omakorda soodustab keharasva uuesti kogumist. See on teie keha kaitsemehhanism, sest keha arvab, et te nälgite. Selleks, et hoida leptiini vajalikul tasemel, isu kontrolli all ja RMR-i optimaalsel tasemel, on kasulik aeg-ajalt üle süüa (eriti süsivesikuid). See võiks olla üks päev nädalas, mil te unustate kaalulangetamise menüü ja sööte, mida soovite koguses, milles soovite. Tõenäoliselt tarvitate te sel ajal suure süsivesikusisaldusega toite, mis aitab tõsta leptiini taset. Püüdke ülesöömispäev koostada suuremal jaol süsivesikutest, kuid vältige gaseeritud jooke ning suures koguses maisisiirupit sisaldavaid allikaid. Lisaks sellele püüdke süüa ligikaudu 1000 kalorit rohkem, kui on teie kaalu säilitamiseks vajalik kaloraazh, et tagada hea vastusreaktsioon ülesöömispäeval.

Ülesöömispäevi pidades olete te siiski võimelised kaotama 1 naela nädalas (ligikaudu 0,5 kg). Nt, kui te kuuel päeval nädalas sööte säilituskaloraazhist 750 kcali vähem ning ühel päeval 1000 kcali säilituskaloraazhist rohkem, on nädala defitsiidiks ikkagi 3500 kcali (+1000 – (750×6) = -3500). Et ülesöömine toimub ainult üks kord nädalas, ei hävita see ülejäänud kuuel päeval saadud “tulu”, kui te toitute õigesti; samuti annab see uue tõuke ainevahetuse kiirusele ja aitab teil edukalt rasva kaotada. See, mida te tegelikult teete, on keha ninapidi vedamine – organism arvab, et toitu on jälle piisavalt ja ta ei pea ainevahetuse kiirust aeglustama, sest te enam ei nälgi. Lisaks sellele, et ülesöömispäev on olulise füsioloogilise tähtsusega rasva pidevale kaotamisele, on see teile ka vaimselt oluline – te saate endale meelepärast lubada vajaduseta muretseda. Teadmine, et saate endale varsti lubada rohkem, aitab teil läbida ülejäänud 6 päeva.

MÄRKUS Pidage meeles, et kui te olete väiksema kehakaaluga/kasvuga inimene, kelle päevane kaloraazh on väiksem, peate te arvutused kohandama endale vastavaks. Nt, kui olete väiksem naine ja teie päevane kaloraazh on ainult 1600 kcali, ei tohi te mingil juhul kuuel päeval nädalas piirduda 1000 kcaliga ja siis tarvitada ülesöömispäeval 2600 kcali….sellisel juhul oleks tegemist äärmusliku ekstreemsusega. Nende andmetega näite korral oleks parim süüa kuuel päeval nädalas 1300 kcali päevas ja ülesöömispäeval 2000 kcali päevas.

- Tõlge on tehtud Michael D. Geary (tiitlid: NCSF-CPT (akrediteeritud toitumisspetsialist) ja AFAA-CPT (akrediteeritud personaaltreener) kirjutisest.

Allikas: kaalufoorum.net
 
  

Refereering artiklist “Miks me rasva läheme?”

Dieet = näljahäda
Kui oled kunagi dieeti pidanud, siis oled ilmselt märganud, et alguses tekib suur kaalukaotus ning seejärel mõne nädala möödudes protsess aeglustub tuntavalt või peatub sootuks.

Ka selle nähtuse puhul võid tänulik olla oma esivanematele. Kui sa vähendad järsult kalorite hulka, näiteks alustad dieeti, alustab keha kiiresti rasvavarude hävitamist. Ainevahetus on endiselt kiire ning kaal väheneb.

Häda on selles, et keha ei tee vahet, kas kätte on jõudnud näljahäda või piirad sa oma toitumist teadlikult ehk pead dieeti. Sinu keha jaoks dieet = näljahäda. Juba pärast lühikest dieedipidamist läheb keha paanikaolukorda. Sa kaotad kiirelt oma energiatagavara ning keha teeb mida iganes, et seda protsessi aeglustada või peatada.

• Esimese asjana aeglustub ainevahetus. Sa ei põleta enam niipalju kaloreid, sõltumata sellest kui palju sa sööd või treenid.

• Järgmise sammuna asub keha hävitama lihaskude. Lihased on ainevahetuse seisukohalt väga aktiivsed ning vajavad säilimiseks palju kaloreid. Ka su keha teab seda ning optimeerib energiakulu vähendades lihasmassi. Su keha muudab lihased energiaks, et rasvavarusid säilitada.

Selline õel tsükkel juhtub iga kord, kui vähendad veel kaloreid, et kompenseerida aeglustunud ainevahetust. Su keha aeglustab ainevahetust veelgi ning lõhub veel rohkem lihaskude, et vähendada energia kasutamist.

Kuidas seda probleemi vältida?
On mitu erinevat moodust, kuidas probleemile läheneda:

1. Vähenda kaloreid vähehaaval. Kui üritad kaotada rasva, ära vähenda kalorite hulka järsku. See viib keha paanikaseisundisse ning ainevahetus muutub aeglaseks.
2. Toitu vaheldusrikkalt ning varieeri kalorite hulgaga. Ära söö iga päev samas koguses samu asju. Söö mõni päev natuke rohkem, teine päev natuke vähem. Tulemused sõltuvad eelkõige pikaajalisest keskmisest.
3. Tee trenni. Kuna enamik inimesi ei pea igapäeva elus tegema füüsilist tööd, pead üles näitama initsiatiivi ning muutma treeningu keha vajaduseks. See aitab põletada rohkem kaloreid ning annab kehale stiimuli lihasmassi säilitamiseks. (vana ja tuntud printsiip „use it or lose it“).
4. Vähenda töödeldud toitude osakaalu. Inimese keha ei suuda efektiivselt kasutada rafineeritud toitu. Peaksid eelistama vähem töödeldud ning rohkem looduslähedasemat toitu. Täisteratooted, väherasvast liha jne.

Pea meeles, sinu keha on äärmiselt efektiivne rasvade talletaja, kuid õigete teadmistega, saad sa oma keha panna tööle saavutamaks oma eesmärke. Keha ei pea töötama sinu vastu.

Tõlge bodybuilding.com-ist Autor: Nick Nilsson


Roheline tee kasulik ja ka kaalualandav.

Siin sama teema koos linkidega.


Naistel väheneb rasvkude  sellises järjekorras:

Nägu, käed, rinnad
Kõhu ülaosa, sääred
Reied
Puusad, tuharad, kõhu alaosa

 

Küüslauk, mu arm!

Seoses saabunud viirusehooaja avalaksuga, olen sügavalt küüslauguusku üle läinud. Postitan oma iidoli kohta ka pisut lugemismaterjali siia vahelduseks kaalutamisnõksude vahele.

Ingver

Sel talvel avastasin enda jaoks ingveri. Katsetasin enda nahal, et õhtune ingveritee paneb kõvasti higistama ja toob hommikuks kui mitte täieliku tervise, siis parema olemise kindlasti.

Linaõli

Seoses  mind kevadeti tabava “tahan-ilusam-olla” tuuriga, leidsin, et pean midagi oma küünte, juuste ja naha seisukorra parendamiseks ette võtma. Kui tavaliselt olen läbi teinud kalaõli kuuri, siis seekord leidsin uue (ja parema) variandi. Tuhnides interneti infoallikais, tundus, et valik on kümnesse:)

Lisalugemist linaõli fantastilisuse kohta veel siin.

Leidsin ühe põneva lehe, milles on minu jaoks nii õigeid kui mitte niiväga aktsepteeritavaid mõtteid. Üks lõik sealt (neid on muidugi palju), millega siiski 100% nõus olen:

“EI OLE ka praktilist tõendust teooriale, et kasulikum või tervislikum oleks süüa korraga vähem ja sellevõrra sagedamini. Ainuke tähelepanek on, et sellisel toitumisel süüakse PRAKTILISELT vähem, kuna teil ei jõua tekkida TUGEVAT näljatunnet, nagu tekib siis, kui söögikordade vahe on üle 6 tunni. Siis teil tekib laua taha istudes tunne, et sööks KÕIK ära, mida silmad näevad.  Aga, milleks üleval hoida sellist mõttetut teooriat, kui selle võiks ära põhjendada ühe lihtsa ja selge FAKTI tutvustamisega – inimese looduse poolt kaasa antud mao maht on KÕIGEST 0,5 LIITRIT. Kui süüa liialt suur kogus, mis sunnib magu välja venima – see on EBATERVISLIK toitumine, ükskõik, kuidas igasugused kaalujälgijate 0-punkti ainete teooriad lubavad selliseid aineid süüa LÕPMATU PALJU. Absoluutne võhiklikkus!”

Veidi teistmoodi vahepala Vormsi ennult – lõik on pärit vanast Kodutohtrist

Vormsi enn: “Elamisest peab mõnu olema”
ITA SERMAN

“Inimesed usaldavad liiga vähe seda, mida nad tunnevad. Enamasti toimivad nad ikka selle põhjal, mida mõtlevad,” kinnitab Vormsi enn, et just see üks asjade untsumineku olulisi põhjusi ongi.

Oma elu saab tunnete järgi sättida küll, teab enn. Tuleb lihtsalt väga tahta. Sest mõte on materiaalne, ja mõttel on kombeks teostuda. Selle asja on enn endale ammuilma selgeks teinud. Just see annab võimaluse asju õigesti mõista ja selle põhjal ka toimida.

Mõtle õigesti, tunne aukartust elava ees
Enn elab Vormsil juba päris mitu aastakümmet. Kui ta selle paiga kunagi muretses, polnud seal ühtegi puud ega põõsast, midagi polnud. Nüüd kasvab maja ümber lugematul hulgal ravim- ja maitsetaimi, kõrgub 300 eri liiki puid ja põõsaid. Majast endast rääkimata. “Eestlane on ju alati ehitaja olnud. Ammustest aegadest peale on eesti mees oma perele kodu loonud, või siis midagi oma lõbuks püsti pannud,” arutleb enn. Seetõttu ei suudagi ta mõista neid, kes endale “midagi valmis ehitada lasevad, kalli raha eest veel pealegi, ja siis sinna eurosilutud kohta elama asuvad”. Sest “see pole see. Seal pole elamise mõnu”. Pealegi annavad käsitsi saetud ja kirvega raiutud puud soojust hoopis enam kui masinaga lõigatud.
Ent kui looduslähedase eluaseme võimalus puudub?
“Esimene asi – enda ümber tuleks koondada maksimaalselt naturaalset puitu: laudu, palke, prusse. Teine asi, mis negatiivset olekut vähendab, on looduslik kivi. Tooge või põllukivi endale korterisse, pange toanurka maha ja te näete – olemine läheb hoopis paremaks,” õpetab enn. Aga veel mõnusam on siis, kui madratsi alla õhuke kiht sõnajalalehti poetada. “Sõnajalg on fantastiline!” kiidab enn taime omadust inimese keskkonda terviklikumaks muuta.
Eelkõige on terve olemise alus õige mõtlemine. Mida võib käsitada ka kui sügavat aukartust kõige elava ees.
Öeldakse, et lilled võtvat öösel inimestele vajalikku hapnikku?
“Pole siin planeedil Maa ühtegi taime, mis võtaks inimestelt energiat. Jutud, et on olemas mingid halvad puud, mis seda teevad, on totaalne jama,” sõnab enn südametäiega. “Asi on lihtsalt selles, et mõned vintskemad puud ei anna oma energiat eriti välja. Aga mis toalilledesse puutub, siis – mida rohkem neid korteris on, seda enam inimene välja puhkab, seda paremini ta end tunneb, seda rohkem on korras tema energeetiline süsteem.”

Maga õigesti, maga nii palju, kui süda lustib
Juba lapsepõlvest peale kannatab inimene tohutut unevõlga. “Stress algab suuresti juba sellest, et inimene pole saanud piisavalt magada. Tema vaim on väsinud,” ütleb enn välja nii tuttavana näiva tunde.
Ja mis kõige tähtsam – magama peab, pea põhja suunas. “See on minu suhtlemisel igasuguste hädalistega esimene punkt.”
Terve-olemise aluseid on ka oma elukorralduse sättimine keskööd ja -päeva õigesti arvestades. “Küll meil on vedanud, et meie juhtidel on olnud oidu mitte üle minna sellesse hullumeelsesse suveaega,” rõõmustab enn. Sest tegelikult pole me keskpäev kell kaksteist, vaid pool üks: just siis on Päike kõige kõrgemal. “Suveaja järgi oleks see siis pool kaks. Aga ärkama peaksime siiski normaalset keskööd ja -päeva arvestades. Sest inimene magab ikka Päikesesüsteemi järgi,” teab enn. “Kogu inimesele normaalne süsteem nihkub niisiis poolteist tundi edasi, ja organism ei saa enam aru, mis pagan nüüd küll toimub!”
Täiesti mõistetamatu ütleb enn endale olevat asjaolu, et inimene peab mingil kindlal kellaajal üles tõusma. “See on organismi vajaduste ja oleku täielik eiramine. Inimene peab – tõepoolest peab ärkama alles siis, kui ta on oma energia taastanud,” kinnitab enn küllap meist enamikule parajalt kauge unistusena tunduvat mõtet.

Ära ela selleks, et süüa. Söö selleks, et elada.
“Kahjuks elame me selleks, et süüa. Kuigi tegelikult peaks olema vastupidi,” jõuab enn veel ühe olulise tervisepunkti juurde. Sest asi on iseenesest lihtne: kõigepealt peab organism salvestatud energia ära kulutama ja alles siis asuma seda taastama. Seegi on üks hea tervise aluseid.
Vanasse uskumusse, et süüa võib alles Päikese langedes, usub enn täielikult. “Organism salvestab endasse kosmoseenergiat keskööst keskpäevani – siis, kui Päike tõuseb. Aga siis, kui Päike langeb, peab organism oma füüsilist energiat täiendama toiduga. Enne keskpäeva seega üldse süüa ei tohikski.
Enn ise ütleb end söömisega alustavat nii umbes kaheksa paiku õhtul. Ja pole mul häda midagi! Ei saa just öelda, et ma ei suudaks tegutseda,” sõnab ta heatujuliselt. “On tsivilisatsiooni viga, et meid on lihtsalt õgima harjutatud. Ja organism vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Ent sellest tuleneb ülekaal ja kõik muud tervisehädad.”

Ravi end rohtudega, ära kasuta ravimeid
“Aeg-ajalt olen ma mõelnud, et mõni ärimees võiks kirjutada raamatu “Haiged inimesed kui äriidee,” teatab enn pahaselt. Sest temanigi on jõudnud kurtmised sellest, et kõige tavalisemaid terviseparandajaid apteegis enam lihtsalt pole. “Muide – südame- ja stressivaevuste vastu soovitan sellist taime nagu veisesüdamerohi. Ja eks igasuguseid drooge ole ka saada,” lohutab enn hädalisi.
Ta ise jagab terviseparandamise vahendid kaheks – ravimid ja rohud. “Need tabletid ja kõik, mida apteegis müüakse, need on ravimid. Nendega ravitakse tagajärge, mitte põhjust. Aga rohud (maarohud) on need, mis üldjuhul mõjuvad tasapisi ka põhjusele.”
Paraku ei anna ravimine põhjust otsimata erilist tulemust – käib üks lõputu ravimite katsetamine. “Ja siis mul ongi kohati tunne, et planeet Maa on ravimifirmade katsepolügoon, mis lisaks katsetamisele ka päris korralikult sisse toob,” teatab enn südametäiega.
Aga imelise väega rohtusid on põllud ja metsad ja õued piisavalt täis. Nii et oma tervise peale mõeldes tasuks natuke ravimtaimede raamatuid uurida ja seejärel väiksele varumisretkele siirduda. Lisaks ravimtaimedele saab siis ka loodusega nii vajaliku kontakti.

jutt jätkub Kodutohtris

Šokolaad, mu arm:)

Šokolaad on viimastel aastakümnetel olnud üks toiduteadlaste poolt enimuuritud ja vaidlusi äratanud toiduaine, mille ümber liikuvatest müütidest ja teabest on tavatarbijal küllaltki rakse tõetera üles leida. NB! Need faktid kehtivad vaid puhta, lisanditeta šokolaadi kohta.

Mõned teaduslikult tõestatud faktid šokolaadi kohta:

  • Šokolaadi peamise koostisosa kakaovõi rohked rasvapped ei tõsta vere kolesteroolitaset ega suurenda südamehaiguste riski
  • Nädalas võib süüa julgelt 200-300g šokolaadi, kahjutekitamata südamele ja veresoonkonnale
  • Vältida tuleks kõiki teisi muid šokolaadi liike peale tumeda, kuna neis leidub ohtrasti piimarasvu ja suhkurt, kompvekkides lisaks veel troopilisi õlisid, mis tõstavad järsult vere kolesteroolinäitajaid
  • Šokolaad sisaldab antioksüdante (alagrupp-polüfenoole), mis kaitsevad südant ja veresoonkonda, kaitsevad keharakke vabade radikaalide kahjulike mõju eest, aitavad vähendada mälukaotuse, kasvajate, silmakahjustuste, Alzheimeri tõve, parkinsonismi ja veel mitmete tõsiste tervisehäirete tekkimise ohtu
  • Šokolaad sisaldab rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske ning vitamiine A, B1, C, D ja E
  • Viimaste aastate uuringud on tõestanud, et šokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest
  • Šokolaadi rasvasisaldus ei ole suur, keskmiselt 25%
  • Energiat annab 100g kaaluv šokolaad keskmiselt 450 kalorit
  • Kõige puhtamas ja järelikult ka kõige kõrgema kofeiinisisaldusega keedušokolaadi 100g on vaid sama palju kofeiini kui ühes tassis (1,25dl) keskmise kangusega kohvis
  • Šokolaadis on leitud ohtralt „ajuvitamiini” ehk meeleolutõstjat türosiini, mis alandab ka vererõhku, stabiliseerib veresuhkru taset ning aktiviseerib kilpnääret, kiirendades nõnda ainevahetust ja alandades kehakaalu. Türosiin on lisaks ka üheks lähteaineks „õnnehormooni” ehk serotiini tekkimisele organismis (serotiin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib meeleolu kõikumisi, kontrollib söömisel õigeaegselt küllustunde tekkimist ja teeb reipamaks)

allikas: Wikipedia

..ja siin veel üks tark jutt šokolaadist:) Head isu!

Kas tead, kuidas KUU seisu enda kasuks pöörata?

Kuna praegu on kuu kahanemas, seega on õige aeg…

  • … oma toitumisharjumuste muutmiseks kehakaalu vähendamise eesmärgil, sest võid kindel, et ainevahetus hakkab korralikult toimima ja ka hiljem ei hakka kehakaal enam nii kergesti kasvama
  • edasi artiklis..

8 toiduainet, mis aeglustavad vananemist

Mitmed toidud aitavad tervislikult elada ning hoiavad eemale selliseid vanusega seotud haigusi nagu vähk, dementsus ning osteoporoos. Sellised toidud kahandavad ka sinu vöökohta, mis samuti pikendab eluiga ning parandab tervist.
Järgnevalt ülevaade toiduainetest, mida tuleks süüa, et pikendada oma eluiga.
Küüslauk
Küüslauk annab toidule maitset ning seda võib süüa ilma lisakaloreid saamata. Allitsiin, aine, millest on tingitud küüslaugu tugev lõhn ning maitse, on tegelikult väga tugev antioksüdant. Selleks et kõike vajalikku kätte saada, tasuks küüslauk enne tarbimist purustada ning lasta 15 minutit seista.
Munad
Kuigi rasva ning kolesterooli temaatika on seadnud munade tervislikkuse kahtluse alla, siis tegelikult sisaldab üks muna üheksat kasulikku aminohapet ning kuus grammi tervislikke proteiine. Lisaks sisaldavad munad luteiini (aitab ära hoida silma võrkkesta taandarengut), seaksantiin (samuti hea silmadele ning aitab ära hoida ka kaed) ja koliini (oluline osa aju, närvide ning kardiovaskulaarsete süsteemide reguleerimisel). Lisaks on munad ühed vähesed toiduained, mis sisaldavad D-vitamiini naturaalselt.
Mustikad
Mustikad sisaldavad pigmente, mis on vastumürgiks oksüdatiivsele stressile – üks põhiline vananemisprotsessi komponente. Lisaks aitab mustikas ajul produtseerida dopamiini, mis on oluline õnnetunde, mälu ning kordinatsiooni jaoks.
Spinat ja kapsas
Spinat ja kapsas on täis antioksüdante ning vähi vastu võitlevaid komponente nagu sulforafaan, beetakarotiin, C-vitamiin ja kiudained. Lisaks sisaldab spinat foolhapet, mis aitab märkimisväärselt parandada lühimälu.
Brokoli
Brokoli on samuti antioksüdant, mis aitab kehal võidelda mürkide ning mitmete vähivormide vastu. Lisaks on seal ohtralt kaltsiumi, mis aitab vältida osteoporoosi ning omandada D-vitamiini.
Lõhe
Lõhe sisaldab rikkalikult oomega-3 rasvhapet, mis on oluline ajule ning tervisele. Omega 3 aitab kaalust alla võtta, parandada meeleolu ning kergendab teatud nahahaigusi.
Peet
Peedid on väga magusad, kuid sisaldavad vähe kaloreid ning foolhapet, mis on üks olulisemaid B-vitamiine. Loomadel tehtud katsed näitavad, et peedi söömine aeglustab naha- ja luuvähi kasvamist.
Linaseeme
Linaseeme sisaldab sarnaselt lõhele ohtralt oomega-3 rasvhapet ning mitmeid fütoöstrogeene.
Allikas: www.mademan.com
 
 

Õige toit korrastab seedimise

Aive Luigela, Terviseleht

Toidu seedimist korrastavad paljud taimed, sealhulgas maitsetaimed. Enamik taimi reguleerib soolte tööd normaalsuse suunas. Nende seas on apteegitill, köömned, mustikad, naistepuna, koirohi, islandi käokõrv, pihlakas, kask, lina, kibuvits, võilill, saialill, naat jt.
Tugeva lahtistava toimega on paakspuu koore pulbrist valmistatud tõmmis.
On ka maitsetaimi, mis muudavad seedimise tõhusamaks, nagu ingver, piparmünt, rosmariin, sidrun, tšillipipar, kadakamarjad jt.

Kasulikud on igas eas ja enamiku seedeprobleemide korral hapendatud piim ja tooted sellest. Nad korrastavad seedimist ning tagavad maos ja soolestikus normaalse mikrofloora, aidates nii kõhukinnisuse kui ka kõhulahtisuse korral. Erinevat liiki piimhappebaktereid kasutatakse ka hapukoore, juustu ja kohupiima valmistamisel.
Probiootikumid on saadaval ka apteekides toidulisanditena nii pulbri kui ka kapslite kujul, kuid võimalusel tuleks eelistada probiootikumidega rikastatud maitsestamata hapupiimatooteid. Kõhulahtisusel ei tohiks mingil juhul kasutada lisanditega tooteid.
Probiootikumid tugevdavad organismi üldist kaitsesüsteemi; tasakaalustavad soolestiku mikrofloorat ega lase seedeprobleeme põhjustavatel bakteritel seal võimust võtta; aitavad omastada piimast pärinevaid toitaineid ja suurendavad B-vitamiinide imendumist ning kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist; parandavad laktoosi lõhustamist ja omastamist; toetavad organismi antibiootikumiravi ajal ja järel; tõhustavad seedetegevust; pidurdavad soolestiku kasvajate tekke eeldusi; vähendavad vere kolesteroolisisaldust jm.
Ettevaatlik tuleb olla pulbrikujuliste (ka kapslite) probiootikumide kasutamisega: kui oled põdenud raskeid sooltehaigusi, pea nõu arstiga, ära tarvita, kui oled allergiline mõne koostisosa suhtes.
1 dessertlusikatäis linaseemneõli hommikuti on parim lahendus normaalseks seedimiseks. Kuid samas võib kasutada ka mingit muud head külmpressitud õli. Kõige parem oleks aga ära kasutada ka linaseemnete kestaine, lisaks rasvhapetele saame sealt valke ja kiudaineid.
Linaseemned tuleks toidusse (pudrusse või küpsetistesse) lisada purustatult, kuid neid võib sisse võtta ka iseseisvalt veega. Linaseemnetel on põletikuvastane toime, need aitavad kõhtu korrastada nii kinnisuse kui ka lahtisuse puhul.
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus on sooletalitluse häire ja sellega võib kaasneda rida ebameeldivusi. Põhjusi on palju, milles selguse annab ikkagi arst. Kõhulahtisuse korral on tegemist enamasti akuutse põletikuga. Kõhulahtisus võib olla ka mõne muu haiguse tunnuseks, võib olla krooniline, mürgistuse tagajärg jne.
Kui mõni inimene vaevleb korduva kõhulahtisuse käes, on juba tegemist kroonilise ilminguga. Sel puhul peab arst olema see, kes haiguse põhjustaja välja selgitab ja ravi määrab. On olemas põletikuline kõhulahtisus – nii nakkuslik kui ka toitumisest tingitud. Nakkuse kahtluse korral tuleb kohe arsti juurde minna!
Ühepäevane kõhulahtisus võib olla meile isegi kasuks, sest eemaldab sooltes seisma jäänud olluse. Mitmepäevane kõhulahtisus aga muutub ohtlikuks, sest organism hakkab kuivama ehk veetustub.
Kui on tegemist toidumürgitusega, tuleb koduse vahendina seedeorganid “läbi pesta” rohke sooja vedelikuga ja oksendada, et eemaldada maost mürgituse põhjustanud toit. Soe jook võiks sisaldada mingit taime, nagu kummelit, saialille, punast päevakübarat või raudrohtu. Ka tinktuure võib kasutada, sest neis olev alkohol on samuti hea desinfitseerija.
Üldreeglina on ägeda kõhulahtisuse puhul soovitav 1-2 päeva juua gaasist vabastatud mineraalvett, hiljem raviteesid ning samal ajal toidust üldse loobuda. Kui tekivad kõhukrambid ja -gaasid, sobib hästi apteegitilli-, kummeli-, mündi- või raudrohutee. Järgmistel päevadel tuleks süüa minimaalselt püreestatud köögiviljatoite. Igal juhul tuleb loobuda rõõsast piimast!
Süüa tuleb tihti ja kindlatel kellaaegadel, kiirustamata. Toit peab olema mitmekülgne ja vitamiinirikas. Kindlasti leidub toite, mis aitavad kõhulahtisust leevendada, nagu piimakissellid, veega keedetud tummised pudrud (eriti hirsi- ja riisipuder), kuivikud jt.
Peale paaripäevast kõhulahtisust tuleks juua jogurtit (ka teised probiootikumidega joogid), et taastada normaalne mikrofloora maos. Juua tuleks 0,5 kl korraga ja mitu korda päevas. Saiale võiks määrida kohupiima või toorjuustu.
Kõhulahtisuse korral on keelatud rohkesti orgaanilisi happeid sisaldavad toidud ja joogid, soolased ja vürtsitatud toidud, praetud ja suitsutatud toiduained ning poest ostetud valmistoidud, süsihappegaasirikkad joogid, kiudainerikkad taimetoidud, külmad road ja joogid ning rõõsk piim. Kõhulahtisuse vältimiseks on kõige olulisem õige toitumisrežiim: kindlad kellaajad ja vähesed kogused iga 2-3 tunni tagant.
Kui minnakse üle toortoidule, siis tuleb jälgida, et need oleks puhtad toiduained ja hästi peenestatud. Kui esineb kõhulahtisusega ülitundlikkust mõne toiduaine suhtes, siis tuleb ka sellest loobuda.
Abi võib olla ingverijuurest, sest see kõrvaldab iivelduse, vähendab kõrvetisi, kõhupuhitust ja -lahtisust, samas annab organismile kaitsevõime. Parem on ingverijuurt kasutada teena. Olukorda leevendab ka mustikakissell, kus marjad peaks olema püreeritud.
Soovitatav on veel teelehe-, vaarika-, salvei-, soopihli-, mustika-, maisi-, tamme- ja pajukoore-, piparmündi-, aedtilli- ja linaseemnetee.
Kõhupuhitus
Kõhupuhitus tekib tavaliselt liigsest gaaside kogunemisest soolde. Gaasid tekivad süsivesikute käärimisel ja valkude seedimisel. Kõhupuhitus tekib tihti mao ülihappesuse või alahappesuse korral.
Siin tulevad kindlalt appi apteegist ostetud söetabletid ja võimalusel tuleks pöörduda ka arsti poole, et selgitada välja põhjused. Valgulisi toiduaineid, eeskätt loomaliha, tuleb tarvitada vähem. Rahvameditsiin soovitab ravimtaime- ja hirsidieeti, ka riisidieet on andnud häid tulemusi. Dieeti tuleks pidada vähemalt nädala ja puhituste vähenemisel aeglaselt tagasi minna tavatoidule.
Ka siin tuleks loobuda rõõsa piima joomisest ja üritada seedimist korrastada hapupiimajookidega. Valitud toit peaks olema kergelt seeditav, rohkem tuleks süüa keedetud ja hautatud aedviljatoite ja parem, kui need oleks püreeritud. Söögikordi peaks olema rohkem ja toidukord mõõdukas (mitte üle süüa!).
Kõhupuhituse korral on soovitatavad järgmised ravim- ja maitsetaimed: aedmajoraan, aedtill, apteegitill, kalmus, köömen, naistenõges, piparmünt, basiilik.
Seedimist korrastavad veel:
punane peet, porgand, kapsas, kartul, kõrvits, kurk, aedseller, aedpetersell, sibul, õunad, ploomid, kirsid, põldmarjad, vaarikad, mustad sõstrad, karusmarjad (kõhukinnisus), kaalikas (kõhukinnisus), hapuoblikas (kõhukinnisus), rabarber (kõhukinnisus), mustad ploomid (kõhukinnisus), mustikad (kõhulahtisus), jõhvikad (ei sobi mao ülihappesuse korral), mesi ja õietolm, kartulimahl (ülihappesusega gastriit), kapsa- ja astelpajumahl (alahappesusega gastriit), kaer, oder, linaseemned/õli, köömned (kõhugaasid).

Panen siia hoiatava jutu Actimeli tarbijatele:

Ärge ostke Danone tooteid. Arvo Soomets kirjutab:
DANONE PEAB EEMALDAMA VALEREKLAAMI PEALE 15 AASTAT KESTNUD AJUPESU!…
Prantsuse mikrobioloogi ja tunnustatud teadlase Didier Raoulti poolt 2009. a. septembris teadusajakirjas Nature avaldatud artikkel (Probiotics and obesity: a link?) kandis lõpuks vilja. Selle artikli erinevaid variatsioone on avaldatud loendamatutes Prantsuse ajakirjades, foorumites ja veebilehtedel… Nimelt probiootikumid, mida Danone lisab erinevatesse jogurtitesse, ja mis selle firma reklaamväidete kohaselt peaksid “boostima” meie immuunsüsteemi kaitsemehhanisme, mängivad Marseille Timone laboratooriumi direktori sõnul suurt rolli laste ülekaalulise epideemias. Probleem on selles, et need “aktiivsed ja elusad” bakterid, nagu Danone väidab, on samad, mida kasutatakse juba ammu tööstuslikes sea- ja kanakasvandustes kasvuaktivaatoritena, et lihaloomad kiiremini kaalus juurde võtaksid. Nendega nuumatud siga võtab kaalus juurde 10% rohkem kui neid probiootikume mittesaav siga. Selliseid probiootikume on igas Activia või Actimeli purgis tervelt 1 miljard.
Juba 2009. a. alguses hakkasid mitmed Prantsusmaa teadlased uurima ülekaaluliste ja normaalkaalus inimeste soolestiku mikrofloorat ja avastasid, et nende soolestikus olid ülekaalus samad probiootikumid, mis nn tervisejogurtites. Didier Raoult küsib: „Miks lubatakse inimeste toidus kasutada samu kasvustimulaatoreid, mida lihaloomade kasvandustes, ilma et teataks, milline on nende toime laste organismile?“ Sama teadlane on avalikult nõudnud, et viidaks läbi ka teisi uurimusi, et saada teada KÕIKIDE piimatoodete täpne roll laste ülekaalulisuse epideemias.
Hetkel on Danone kontsern tugeva surve all – meedia hinnangul peavad nad pehmelt öeldes “üle vaatama oma kodutöö”. Üsna tõenäoliselt kujuneb see raskeks hoobiks nende lobbytööle, kuna kontsernide Actimel Euroopa ja Activia Euroopa aastakäive on 1,5 miljardit eurot ehk 10% kogu Danone käibest. Ironiseerijate hinnangul ei tasu sohitegija-ettevõtte käekäigu pärast siiski liialt muretseda. Osavate reklaamimanöövritega on nad paljudele tarbijatele tekitatud nö. usaldussõltuvuse, mille tõttu pole suurfirmal suurt “tulekahju” karta ja küllap mõeldakse peatselt välja järgmine “tervisekokteil”. *****
Viited: Raoult, D. (2008). “Human microbiome: take-home lesson one growth promoters?”. Nature 454: 690–1. Raoult, D. (September 2009). “Probiotics and obesity: a link?”. Nature Reviews Microbiology 7 (616). URL:http://www.nature.com/nrmicro/journal/v7/n9/abs/nrmicro2209.html. Didier Raoult: http://en.wikipedia.org/wiki/Didier_Raoult

PS Olen Actimelil silma peal hoidnud juba pikemat aega ja tean, et magusad ja maitsestatud Actimeli segud sisaldavad magusainena aspartaami, otsest neurotoksiini ehk närvimürki, mille kohta leiate infot kõikjalt internetist. Aspartaami kohta on teada, et see on närvimürgina võimeline läbima vere-aju barjääri ning muutma aju vastuvõtuvõimet välissignaalide suhtes.

See also: Correspondence by S. Dusko Ehrlich | Correspondence by
Nathalie Delzenne & Gregor Reid | Correspondence by Didier Rao

Probiotics and obesity: a link? : Abstract : Nature Reviews Microbiology

www.nature.com

ja ka kodukeelne EE pajatab samal teemal.


SEE jutt on küll pisut vana aga samas väga aegumatult õige:)

VESI  - see kõige lihtsam ja käepärasem abiline. Kas just 2 liitrit..seda ma enda puhul õigeks ei pea, sestap et selline kogus koormab neerusid ja sunnib viibima tualetile lähedasel piirkonnal:)

 

Goji mari

Godji marjad – ingl wolfberry, lad lycium barbarum, godzi, hundimarjad -kasvavad igihaljastel põõsastel, mida leidub lähistroopilistes Hiina, Mongoolia ja Tiibeti Himaalaja piirkonnas.

Nad on kokkukuivanud punased marjad, mis näevad välja, nagu punased veidi piklikud rosinad.

 

Soovitav igapäevane kogus 10-20gr kuivatatud marju.

Goji mari – looduslik vitamiinipomm ja antioksüdant

Goji mari on alates 21. sajandi algusest arenenud maades saanud kiirelt suure tähelepanu osaliseks tänu toiteväärtusele ja antioksüdantsetele (organismis vabade radikaalide tegevust pärssivatele) omadustele. Goji mari kui ravimtaim kuulub nn. „superviljade“ hulka.

Toitumisteadlane prof. Earl Mindelli, kes on üks tuntumaid goji marjade uurijaid, kinnitusel leidub neis antioksüdante 20 korda rohkem kui jõhvikates! Aasia maades, Indias, Tiibetis ja Hiinas, on goji  mari aastasadu tuntud loodustoode toidu valmistamisel. Goji marja hinnatakse jõudu taastava toiduna.

Esimesed andmed goji marjade kasutamisest pärinevad Tiibeti munkade pooltumbes 7. sajandist.
Legendi kohaselt kaevati ühe budistliku templi seina äärde kaev. Üle kaevu-suu ulatusid pidevalt goji oksad. Mitmete aastate jooksul kukkus kaevuvette palju marju. Need, kes sealt kaevust vett jõid, olid tuntud oma terve jume ja üleüldise hea enesetunde poolest. Nende hambad olid tervemad ja ka juuksed ei läinud halliks vaid muutusid valgeks. Osad allikad väidavad isegi, et goji marja on kasutatud juba üle 6000 aasta.

Viimastel aastakümnetel on maailma teadlased avaldanud erkpunaste goji-marjade toime kohta ligi 3000 uurimuse.

goji mari marjad hundimari lycium barbarum loodustooted

Goji marja mõju tervisele

Goji marjad säilitavad meie head välimust, enesetunnet ja tervist.


Lisaks:

- kaitsevad maksa
- parandavad silmanägemist
- parandavad seksuaalset toimimist ja viljakust
- tugevdavad jalgu
- võimendavad immuunsüsteemi
- parandavad verevarustust
- edendavad pikaealisust
- vähendavad kortsude teket

Goji marjad on rikkad antioksüdantide poolest, sisaldades konkreetselt karotinoide, nagu beeta-karotiin ja zeaxantiin. Üks zeaxantiini võtmerolle on silma võrkkesta kaitsmine, imendades sinist valgust ja toimides antioksüandina. Tegelikult võib regulaarne zeaxantiini sisaldava toidu tarbimine vähendada vanusega seotud nägemise vähenemist ja pimenemist (vanusest tingitud kollatähni taandarenemine ja glaukoom), seda eriti üle 65 aastastel inimestel.

Goji mari sisaldades rohkesti aminohappeid ja antioksüdante on vähki tõrjuvate omadustega. Goji marjades on 50 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinis.

Lisaks juba eelpool mainitule on goji marjal omadusi, mis võivad aidata nii südame-veresoonkonna haiguste ja põletikuliste protsesside puhul. Goji mari on neuronaalsete kahjustuste eest kaitsvate omaduste ja immunomoduleerivate ainete edasikandja.

goji ainete sisaldus 100s grammis - kaltsium raud kaalium tsink vitamiin c vitamiin b seleen soovitatav paevane kogus

Peale selle sisaldavad goji marjad paljusid fütokemikaale: beeta-karotiin, polüsahhariidid. Nad on üks kõige kõrgema zeaxanthini (silma võrkkestale vajalik karotenoid) sisaldusega taimi.

Goji marjast on tänapäeval saanud paljude staaride nooruseeliksiir
. Goji marju tarbivad pidevalt näiteks Madonna, Brooke Shields, Steven Seagal, Kate Moss, Mick Jagger jpt.

Goji marja kasutamine

Goji marju võib lisada putrudele, müslile, jogurtile. Samuti saab neist teed teha, lastes marjadel kuni 5 minutit keema lastud vees tõmmata. Neist võib teha suppe või süüa nagu rosinaid.

Viimastel aastatel on goji marjade mahl muutunud populaarseks tervisejoogiks. Goji mahlu turustavad firmad väidavad tihti, et mees nimega Li Qing tarvitas goji marju igapäevaselt ja elas 252 aasta vanuseks (raske on seda tõestada või ümber lükata).

Astelpaju

Kui Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud mahlad-moosid-magustoidud üsna uudne asi, siis Hiinas on seda värvikat marja kasutatud toiduaine ja ravimina üle tuhande aasta.

Astelpajul on mitmeid kasulikke omadusi. Neist üheks olulisemaks on rohke vitamiinisisaldus. Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on ka palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta), mis on oluline rasvade ainevahetuses. Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid, mille raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi.
 

Astelpajumari – tõeline tervise eliksiir.

Astelpalju kasutusvõimalused köögis on väga mitmekülgsed. Marju kasutatakse värskelt, külmutatult või kuivatatult, neist valmistatakse mehu, mahla, toorhoidiseid, kompotti, tarretist ja moosi ning kasutatakse mitmetes soolasteski roogades.

 Marjad ja nendest valmistatu:

• stimuleerib immuunsüsteemi

• ergutab hormonaalsüsteemi

• hoiab ära veresoonte lupjumist

• ennetab närvisüsteemihäireid

• ennetab grippi ja külmetushaiguseid

SIIN on taas vanu tõdesid üle nämmutatud – söö värvilist toitu, oled terve ja noor…

10 SAMMU TEEL TERVISLIKU TOITUMISENI

  1. Pidage meeles, et toit pole mitte ainult energiaallikas, tal on ka tervendavad omadused. Sööge teadlikult.
  2. Kõrvaldage menüüst järk-järgult valge suhkur ja rafineeritud teraviljad (kaasa arvatud valge jahu). Looduses need ained ei ole valged! Asendage need sortidega, mida on võimalikult vähe töödeldud: valge suhkur asendage mee või vahtrasiirupiga, lauasoola asemel kasutage meresoola ja peenestatud merevetikaid.
  3. Lisage salatile mitte majoneesi, vaid oliiviõlist, sidrunist ja värsketest ürtidest, nagu näiteks basiilik, liivatee ja pune, valmistatud segu.
  4. Jooge võimalikult palju tavalist gaseerimata vett. Ärge kunagi laske tekkida janutundel. See tekib siis, kui veetustumine on haaranud juba 80% organismist. Organismi normaalseks funktsioneerimiseks peab keha iga 450 grammi kohta olema vett mitte alla 14 g. Tingimata alustage iga hommikut klaasi veega.
  5. Hommikusöök on kõige tähtsam toidukord, mis peab andma umbes 25% päevaratsiooni kaloritest. Hommikusöögist ilma jäetud organism tunneb stressi ja hakkab lõuna- ja õhtusöögist saadud energiat kasutama rasvavarude loomiseks. Ärge jätke hommikusööki vahele!
  6. Pidage meeles: süüa on vaja siis, kui Te nälga veel ei tunne. Vaid niimoodi saate süüa kiirustamata, toidu maitset nautides. Just sellise režiimi puhul saab aju selge signaali küllastustunde tekkimisest.
  7. Lisage oma toiduratsiooni rasvapõletust kiirendavad vürtsid ja vürtsikad köögiviljad: petersell, till, piparmünt, küüslauk, loorberileht, liivatee, salvei, kaneel ja nelk. Samamoodi mõjub ka sidruni-, greibi- ja sellerimahl.
  8. Kui praete toitu, kasutage õli asemel vett. Praadimise käigus moodustuvad vabad radikaalid (mis kiirendavad organismi vananemist). Lisage õli hautamise lõpus või valmis toidule. Alati kasutage külmpressiõli ja ärge jääge pidama ühel margil: proovige linaseemne-, kõrvitsaseemne- või seesamiseemneõli.
  9. Püüdke süüa 4-6 korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. Ärge jätke ühtegi toidukorda vahele. Aga õhtul andke oma organismile puhkust. Toidu seedimine on ka töö.
  10. Loobuge igaveseks järgmistest hingelähedastest harjumustest:süüa igavusest, et aega surnuks lüüa;
    süüa televiisori vaatamise ajal;
    süüa kõike, mis taldrikul on;
    süüa pereliikmete toidujääke;
    valmistada eineks palju roogasid ja „proovida“ igatüht;
    lõpetada iga söögikord magustoidu või leivaga.

Liikuge võimalikult palju! Laisk olla on igav! Valige positiivsete inimestega suhtlemine. Jagage uusi teadmisi kõigiga, keda armastate. Hoidke oma tervist ja hoolitsege selle eest!

Ning lõpetuseks, kui Te kindlalt otsustasite kaalust alla võtta, tehke seda mõnuga. Te peate töötama välja sellise elufilosoofia, uue mõtteviisi, mille järgi kõik, mida teete, toob Teile vaid kasu.

Vastust

  1. Üks asjakohane raamat:
    http://www.fourmilab.ch/hackdiet/

    • Tänan, Madis! Kindlasti on see üks asjalik ja hea raamat. Paraku pole inglise tõsine kirjakeel minu tugevaim külg. Eelistan eestimaist;)


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.